Diotechi tegevjuht Raivo Videvik Äripäeva Tööstusuudistele: “Meie energiajulgeolekus on salvestitel keskne roll”
Meie tegevjuht Raivo Videvik andis intervjuu Äripäeva Tööstusuudistele, kus rääkis Auvere akusalvesti valmimise kogemusest, akusalvestite kasvavast rollist meie energiajulgeoleku tagamisel ning Diotechi arenguplaanidest. Küsijaks oli Tööstusuudised.ee toimetaja Toomas Kelt.
Foto: Jarek Jõepera
Mis olid Diotechi jaoks kõige suuremad väljakutsed Auvere akusalvesti projektis ning kuidas need ületati?
Kõige keerukamaks kujunes olemasoleva jaama infrastruktuuri integreerimine uue salvestitehnoloogiaga, et tagada sujuv koostöö Auvere tootmisseadmetega. Oluline oli järgida kõrgeid ohutus- ja kvaliteedinõudeid, sest akupankade töökindlus ning stabiilne elektrivõrku andmine sõltuvad hästi läbimõeldud projekteerimisest ja paigaldusest. Auvere projekti edu võtmeks oli tihe koostöö lõppkliendi ehk Eesti Energiaga, partnerite ja seadmete tarnijatega. See tähendas detailset eelprojekteerimist, süsteemide testimist ja personali põhjalikku väljaõpet.
Kuidas hindate salvestustehnoloogia rolli Eesti ja Baltikumi energiajulgeoleku tagamisel järgneva kümnendi jooksul?
Akusalvestitel on kandev roll piirkonna energiajulgeoleku tagamisel, sest need võimaldavad muuta taastuvenergia tootmise juhitavaks ning aitavad võrku tasakaalustada läbi sagedusreservi mahu pakkumise. Akusalvestid aitavad integreerida suuremas mahus taastuvenergiat, mis võimaldab vähendada sõltuvust importkütustest ning stabiliseerida energiasüsteemi tootmis- ja tarbimismahtude kõikumistel. Just seetõttu näeme, et Diotechil on lähiaastatel ka kasvav roll Eesti ja Baltikumi energiaturul, et sarnaselt Auvere jaamale tagada ka teiste energiatootmisvõimsuste juures akupankade koostoime ja efektiivsus nii tootjale kui ka elektrivõrku kandele.
Millist tehnoloogiat kasutati Auvere salvestis ja miks just LG Energy Solutioni lahendus valiti?
Auvere projektis kasutasime LG Energy Solutioni tehnoloogiat. LG lahendus valiti tänu akude tõestatud töökindlusele, turvamehhanismidele ning paindlikele integraatoritele mõeldud võimalustele. Lisaks arvestasime tehnoloogia valikul ka varasemat globaalset kogemust, mis LG Energy Solution on mujal loonud, sest vajalikud testid ja garantiitingimused vastasid ka siinsele Auvere jaama projekti rangetele nõuetele.
Kui kaugel on Eestis ja Baltikumis olukord, kus akusalvestid muutuvad igapäevaseks osaks energiaarvutustest ja võrgu juhtimisest?
Praegu on BESS (Battery Energy Storage System) lahendused alles laienevas faasis, kuid nähtavad arengud nii elektriturul kui ka võrguhaldajate tasandil viitavad sellele, et akusalvestite integreerimine tootmise ja tarbimise planeerimisse muutub lähiaastatel tavapäraseks praktikaks. Regulatsioonid ja finantsmehhanismid liiguvad sinnapoole, et salvestite paigaldus oleks üha atraktiivsem. Kindlasti võidavad sellest nii väike- kui ka suurtootjad.
Kas näete lähiajal võimalust, et salvestustehnoloogia muutub taskukohaseks ka kodutarbijale või väikesele tootjale?
Jah, kodumajapidamistele mõeldud väiksemad akulahendused on juba turul saadaval ja seda järjest mõistlikematel tingimustel. Diotech on ka ise paigaldanud märkimisväärsele hulgale meie klientidest salvestuslahendusi – näiteks päikeseparkide juurde. Laiem läbimurre sõltub eelkõige seadmete hinnataseme langusest ja riiklikest toetusmehhanismidest. Arvestades, kuidas taastuvenergia lahenduste hinnad on viimase 5 aastaga muutunud, siis näeme, et sarnane trend jõuab peagi tõenäoliselt ka salvestustehnoloogiasse ning koos sellega kasvab tõenäoliselt huvi ka mikrotootjate ja kodutarbijate seas.
Täna näeme juba Eesti turul, et suurenenud on nõudlus põldudele rajatud päikeseparkide salvestuslahenduste järgi. Erineva võimsusega päikeseparke on Eesti juba tuhandeid ja kui on plaan sellise tootmismahuga kasumit teenida, siis ilma akusalvestita on see nii täna kui ka edaspidi päris keeruline. Kusjuures päikeseparkide juurde salvestuslahenduste liitmine toob kasu nii PV-pargi omanikule kui ka võrgu varustuskindlusele.
Kui suurt rolli näete Diotechil tulevastes energiavõrgu arendusprojektides – kas suund on rohkem Eestis või laienemine välismaale?
Diotech on keskendunud süsteemiintegraatorina võrguskaala akujaamade rätseplahendustele ja ettevõtetele tasuvate lahenduste arendamisele erinevates valdkondades alates päikeseparkidest kuni tööstuste, logistika või ärikinnisvarani välja. Kuna tegevusvaldkond on lai ja võimaldab koostööd erinevate energialahendustega, siis on tööpõld ka sama lai. Me oleme küll Eesti ettevõte, kuid näeme edasist arengut ka piiri taga, eelkõige teistes Baltimaades, Poolas ja Soomes, kuid tegelikult on meil potentsiaalseid projekte silmapiiril ka muja Euroopas.
Regiooniülesed projektid on perspektiivikad, sest salvestustehnoloogiate järele on kasvav nõudlus. Diotech näeb end arendamas koostöövõimalusi nii regionaalsete kui rahvusvaheliste partneritega, et pakkuda terviklahendusi alates projekteerimisest kuni nende toimivuse garanteerimiseni.
Milliseid uusi teadmisi või oskusi saite Auvere projektist, mida saab rakendada järgmistes projektides?
Auvere projekt õpetas eeskätt keerukate kontrollsüsteemide integreerimist suure tootmisüksuse kõrvale. Arendasime Diotechis koostöös CGI Eestiga välja juhtkontrolleri tarkvaralise arhitektuuri, mis võimaldab akutsükli tulusust igapäevaselt jälgival tellija operaatoril süsteemi juhtida. Lisaks arendasime meie enda SCADA süsteemi akusalvestite monitoorimise ja hoolduse korraldamiseks koostöös Atemix Tööstusautomaatikaga. Saime väärtuslikke kogemusi, kuidas planeerida suurte akujaamade jahutus-, tuleohutus- ja seiresüsteeme nii, et need vastaksid nii kohalikele kui rahvusvahelistele standarditele. Need teadmised on rakendatavad mahult võrreldavate kui ka väiksemate objektide projekteerimisel ja käitamisel. Jääme järgnevate aastate jooksul vastutama ka tehnoloogia kõrge kättesaadavuse eest liitumispunktis, mis omakorda tagab tellijale kindluse ka investeeringu tasuvuse osas.
Kuidas Diotech hindab koostööd riiklike partneritega nagu Eesti Energia ja kas sellised koostöövormid võiksid sagedasemaks muutuda?
Koostöö Eesti Energia ja teiste riiklike partneritega on olnud konstruktiivne, sest riigiettevõtetel on selge huvi suurte energiaprojektide usaldusväärse toimimise vastu. Sellised ühisprojektid toovad esile parima võimaliku tehnilise kompetentsi ning loovad hea aluse veelgi põhjalikumateks koostöövormideks tulevikus, sealhulgas uute energialahenduste piloteerimisel.
Meie kogemus on näidanud, et Eesti Energia on siinsel turul väga oluliseks veduriks uudsete lahenduste kasutusse võtmisel. Uudsete võrguskaala projektide korral on oluline otsida Eesti Energia kui riigiettevõttega koostöökohti ja hea meel on, et Auvere projekti näitel selline koostöö õnnestub.
Kuidas mõjutavad akusalvestid elektrihinda tarbijale – kas on juba näha konkreetseid muutusi turul?
Akusalvestid aitavad tasandada hinnakõikumisi, kuna salvestavad elektrit madalama turuhinna ajal ja annavad võrku tagasi kõrgema hinna ajal. See loob võimaluse stabiliseerida elektri börsihinda, eriti kui salvestusmahud piisavalt suureks kasvavad. Praegu on mõju veel suhteliselt piiratud, kuid tänu akusalvestitele me juba liigume odavama ja stabiilsema energia suunas.
Milline võiks olla ideaalne salvestustehnoloogia Eestis 10 aasta pärast – millised on arengu suunad ja ootused?
Tõenäoliselt ühendatakse liitiumioon-akud vesiniku- või muude innovatiivsete salvestuslahendustega, et saavutada parem energiadiversiteet. Oodata on akude tehnoloogia edasiarengut, sealhulgas kõrgema energiatihedusega ja pikema kasutuseaga seadmeid.
Ideaalis võimaldaks salvestusportfell katta nii sekundites, minutites ja tundides mõõdetava lühiajalise võimsuse reguleerimise kui ka päevades ja kuudes mõõdetava pikaajalise energeetilise varustuskindluse. See kõik tagab üha suurema varustuskindluse, kuluefektiivsuse ja paindlikkuse.
Artiklit Äripäeva Tööstusuudistes loe siit.
