Mart Moora: kõik, millega tegelen, peab looma ühiskonnale väärtust
“Kõigel, millega valin tegeleda, peab olema väärtus ja mitte ainult iseenda jaoks, vaid et see looks ka ühiskonnale laiemalt midagi,” räägib kindlate sihtide ja mõtestatud teguviisiga ettevõtja, Diotech OÜ juhatuse liige Mart Moora. Juba ülikooli ajal mõistis ta, et maailma muutmiseks on kõige tõhusam tee läbi ettevõtluse: “Ettevõtjana on sul palju kohustusi, aga ka palju võimalusi. Saad valida, millises suunas liikuda ja millega tegeleda.” See oli ka üks peamisi põhjusi, miks ülikoolis sai valitud majanduseriala. Valdkond, kus tegutseda selgus hiljem, kui ettevõtluseks vajalikud põhioskused ja taustateadmised olid selged.
Selleks, et kastist väljapoole mõelda ja vaadata, mis maailmas toimub, valis Mart õpinguteks ülikooli USA-s. Kuna õpingud sattusid ajale, mil toimus suur majanduskriis, siis oli Mardi jaoks huvitav jälgida, miks ja mismoodi majandus töötab. Esile kerkis palju küsimusi ning Mart hakkas põhjalikumalt uurima, miks ei ole tänapäeval võimalik ära hoida majanduskriisi. Ta uuris rahvusvahelisi finantsregulatsioone ning uurimustöö tulemusena jõudis isegi vahetusüliõpilaseks Cambridge Ülikooli. Õpingute lõppedes jõudis Mart arusaamisele, et ehkki finantsteemad on põnevad, siis tõenäoliselt sel alal töötades oleks ta vaid väike osake süsteemist. Hing ihkas aga sisuliste teemade poole, et saaks tunda ka käega katsutavaid tulemusi. Sellest küpses otsus tulla tagasi kodumaale: “Tahan tajuda , et minu tegevusel on mõju. Eesti väiksus sobib mulle, sest siin on võimalik oma silmaga näha ja käega katsuda, kuidas sinu tegevusest sõltub midagi. Samas on ka neid tulemusi siin võimalik üpris kiiresti ellu rakendada.”
Paralleelselt magistrantuuri õpingutega Tartu Ülikoolis rahanduse erialal hakkas Mart tegelema ärikonsultatsiooniga: “Makromajanduses oli mul pilt juba üsna selge ja tahtsin saada baasteadmisi mikromajandusest, et mõista kuidas ettevõtted toimivad.”
Rahastus-konsultandina mõtles Mart välja kontseptsioone, kuidas huvitavaid projekte ellu viia ning aitas selleks ettevõtjatel ressursse leida. Ühel hetkel aga saabus arusaam, et kõige enam köidab teda ennast just see osa projektist, mis järgneb ettevõtetes peale seda, kui tema panus on antud – peale rahastusotsuseid.
Kui lapsepõlvesõbra Siim Soplepmanniga, kelle taust õpingute ja tegevusvaldkonna poolest on võrdlemisis sarnane sai mõtteid vahetatud, jõuti koos järeldusele, et tuleb ise ettevõtlusega tegelema hakata. Ühiselt loodud ettevõttes Diotech OÜ hakati tegelema tehnoloogia projektide arendamisega ning fokusseeriti end energiasäästu ja taastuvenergia lahendustele. Tänaseks on ettevõte ligi 8 aastat täitnud oma missiooni kiirendada ühiskonna üleminekut süsinikneutraalsele majandamisele. Kõik võimekused, mis ettevõttes loodud – teenivad seda missiooni. Ettevõtte tegevuste puhul on oluline, et need oleksid kasulikud ja vajalikud, et neil oleks mõju, mõõdetav tulemus ja lisaks peab olema neid huvitav teha.
Loodus ja seal toimuvad protsessid on Mardi jaoks elu loomulik osa olnud juba lapsest saati: “Minu peres on alati au sees olnud loodus ja keskkond. Minu vanemad on bioloogid ja ökoloogid. Olen üles kasvanud nii, et käin vanaisaga kalal ja isaga jahil. Saan aru, mida tähendab looduskeskkonna ökosüsteemide tasakaal. See väärtuste pool on mulle emapiimaga kaasa tulnud.” Ehkki Mart on erinevates tippülikoolides majandust õppinud, on see valdkond tema jaoks pisut vastuoluline: “Loodusesse suhtumine kui ressurssi, mida saab rahaks teha on minu jaoks kogu aeg vastuoluline olnud. Ma ei väida, et loodust kui ressurssi ei tohiks majanduslikel eesmärkidel rakendada. Absoluutselt tohib ja peabki, aga seda tuleb teha jätkusuutlikult.” Juba lastetoast on Mart saanud kaasa ka ühiskondliku mõõtme tajumise: “Peame asju ajama nii, et ka meie järeltulevatel põlvedel oleks hea ja kasulik. Siinkohal ei pea ma silmas mitte ainult loodusest, vaid inimühiskonda tervikuna. Kui meie esivanemate ülesanne oli kartulikoori süüa, meid vabaks laulda ja lapsi üles kasvatada olematute ressurssidega, siis meie põlvkonna ülesanne on iseseisvus kinnistada ja muuta jätkusuutlikuks. Selleks peame tegelema aga päris küsimuste ja päris probleemidega. See kuidas me oma ressursse majandame on kindlasti üks päris probleem, mis tuleb ära lahendada.“
Mart on kindlal veendumusel, et fossiilsete kütuste põletamiselt tuleb üle minna muude lahenduste peale: “Olen see koolkond, kes arvab, et kliimamuutus ei ole suur maailma katastroof, vaid on suur võimalus. Ja seda võimalust tuleb ära kasutada. Need riigid, ühiskonnad ja kogukonnad, kes seda võimalust oskavad lahti mõtestada ja heas mõttes ära kasutada, loovad omale väga suure eelise tulevikus hakkama saamiseks. Mul on endal ka lapsed ja näen, et meist järgmine põlvkond võiks pärida sellise maailma, kus sellele probleemile on juba lahendus loodud. Tulemuste saavutamiseks tuleb teha süsteemset ja mõtestatud tööd.”
Mart leiab, et ehkki poliitilisel tasandil on kliimaküsimustes ja energiasäästlikkuses eesmärgid suured, valitseb teatav vastuolu ideede ja võimalike tehniliste lahenduste vahel: “On vaja rohkem ettevõtteid, kes suudavad luua vajalikud tehnilised lahendused, mille kaudu liikuda suuremate eesmärkideni. Tehnilises mõttes ei ole see, milleni on vaja jõuda utoopia, kuid see nõuab kontseptuaalset muutust, et tehnoloogia ja ühiskonnakorraldus omavahel kokku kombineerida. Oht on jääda suurtesse ideedesse kinni. Meie üks eesmärke Diotechis on luua majanduslikult jätkusuutlikke lahendusi. See puudutab igat projekti, mille ette võtame. Kõik peab oleme tänases hetkes kohe tasuv ja teostatav, sest vastasel juhul ei ole võimalik majandada. Kas midagi on võimalik tehniliselt tööle panna, saab hinnata juba enne, kui raha sinna sisse panna. Kui projekti ei ole võimalik tulemuslikult teha, siis me ei võta seda ette. Suured eesmärgid peavad olema, aga oluline on ka mõista ja teada, kuidas neid saavutada. Peavad tekkima sellised ettevõtted, kellel on võimekus leida tehnoloogilised lahendused, mis suudavad jätkusuutlikuks arenguks vajaliku töö ära teha. ”
Ehkki päikesepaneelides ja tuulikutes näeb Mart suurt potentsiaali, siis ainuüksi neist jääb väheks: “Päikesepaneelide ja tuulikute probleem on see, et nad ei suuda püsivalt toota ja seetõttu ei ole ainult nende lahendustega võimalik energiat toota. Päikeselt saadavat energiat, tuleb kombineerida juhitavate tootmislahendustega, milleks oleks kas väike tuumajaam või vesiniku salvestusjaamad.” Kuna vesiniku eeltöötlemiseks tuleb omakorda kasutada energiat, siis kerkib esile järgmine energiamahukas murekoht. Mart usub, et vesiniku salvestusjaamad oleks hea lahendus juhul, kui vesiniku töötlemiseks kasutada omakorda rohelist energiat, mitte aga puitu või põlevkivi.
Diotechi peamine eesmärk on kiirendada ühiskonna üleminekut süsinikneutraalsele majandamisele. Ettevõtte iga teenus on seotud missiooni täitmisega ja nii on ka iga inimese roll Diotech-is: “Me ei ole tehnoloogia arendajad, me kasutame ja rakendame uudseid tehnoloogiaid, mis on juba turul olemas. Küll aga soovime luua innovatsiooni läbi uudsete tehnoloogiate igapäevakasutusse toomise. Kõige uhkem olen selle üle, et suur visioon, millest räägime, elab ja kasvab ajas- selle tunnistuseks on Diotech ise, mida oleme kasvatanud üle 8 aasta. Majandame traditsioonilises valdkonnas, aga samal ajal loome midagi täiesti uut.”
Meeskond ise peab Diotechi projekte eripalgelisteks ja huvitavateks ning kogu kollektiiv püüdleb ühise eesmärgi poole.
