Kuidas planeerida juhtimissüsteeme tänavavalgustuses?

LED-valgustite kasutusse võtmine on kiireim ja lihtsaim moodus valgustite energiakulu alla viimiseks. Samas, LED-valgustite kasutamine lahendab energiasäästu võrrandist alles esimese poole. Teine pool on seotud juhtimissüsteemidega, mille oskuslik rakendamine võimaldab säästuefekti oluliselt suurendada.

Suurim põhimõtteline otsustuskoht seisneb liikumispõhiste (dünaamiliste) vs eelseadistatud (staatiliste) juhtimissüsteemide valikus.

Liikumispõhise süsteemiga on kindel, et alginvesteering on pisut kallim, kuid samas saab tänavavalgustite pimendamist juhtida lähtuvalt reaalaja liiklusest. Väikese liikluskoormusega teedel võimaldab see säästa valgustite energiakulu oluliselt suuremas ulatuses, sest (a) valgustid töötavad täisvõimsusel ainult juhul, kui toimub liiklemine; (b) liiklusvabal perioodil on valgustid võimalik pimendada minimaalsesse töörežiimi (nt 10% koguvõimsusest). Samas, suurte liikluskoormuste korral võivad säästumäärad olla marginaalsed, sest valgustid peavad enamuse ajast töötama täisvõimsusel.

Sestap tasub kõrge liikluskoormusega teedel rakendada pimendusrežiimide eelseadistusi võimaldavaid juhtimissüsteeme, mis võimaldavad madala liikluskoormusega aegadeks seadistada valgustid madalama võimsusega töörežiimile. Viimasel juhul tuleb siiski arvestada, et pimendusrežiimi kellaaegadel peab ka liikleja leppima väiksema valgustugevusega. Seetõttu, mõningatel kõrge liikluskoormusega teelõikudel, kus valgustus täidab eelkõige liiklusohutuse funktsioone, võib juhtuda, et pigem tuleks üldse kaaluda valgustite pimendamisest loobumist.

Kolmanda ja paljudel juhtudel töökindlaima variandina tuleks kaaluda liikumispõhiste ja staatiliste juhtimissüsteemide integreerimist selliselt, et kõrgema liikluskoormusega lõigud töötavad staatilistes pimendusrežiimides; ja väiksemate koormustega lõikudele on rajatud liikumist tuvastavatel sensoritel tuginevad valguspunktid. Parimaks näiteks võiksid olla suured magistraalid ühes külgnevate peale- ja mahasõitudega. Eestis kipuvad suuremate magistraalide liikluskoormused olema üle 8000 sõiduki ööpäevas. Niisugustel juhtudel tasub pigem rakendada staatilise juhtimise funktsionaalsustega süsteeme. Samas, maha- ja pealesõitude koormused võivad olla mitmeid kordi väiksemad, mistõttu oleks liikumispõhiste pimendusfunktsioonide rajamine igati põhjendatud.

Kokkuvõttes, juhtimissüsteemi planeerimisel tuleks lähtuda kahest rusikareeglist:

(a) Nõuded peavad olema koostatud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus valgustust kasutatakse (sh liiklustihedus, tee klass, kõrvalteed, ülekäigurajad jne).

(b) Investeeringu tasuvuse hindamisel tuleb lisaks alginvesteeringule kindlasti arvestada ka rajatava lahenduse elukaarekuludega. Kuna valgustite ja juhtimissüsteemide eluead on üle 12 – 15 aasta, siis pikemas perspektiivis on igal juhul tasuvam otsida madalate püsikuludega säästlikke lahendusi.

Võtke meiega julgesti ühendust, kui teil täpsustavaid küsimusi seoses tänvavalgustuse ning juhtimissüsteemidega!